Nikotiini sotsiaalne külg

"Suitsetamisest loobumine on kõige lihtsam asi maailmas. Ma tean, sest olen seda teinud sadu kordi . "- Mark Twain.

Miks on inimestel nii palju probleeme suitsetamisest loobumisega?

Kindlasti on üldteada, et sigarettide kasutamine on üks suurimaid teadaolevaid terviseriske. Tegelikult näitab statistika, et sigarettide tarvitamisega seotud surmajuhtumite arv on igal aastal suurem kui HIV-i, ebaseadusliku uimasti- ja alkoholitarbimise, mootorsõidukiõnnetuste ja vägivaldsete surmade arv kokku . Lisaks enamiku vähkide, südamehaiguste, diabeedi ja paljude teiste raskete haiguste riski suurenemisele on tubaka tarbimine seotud ka viljakuse vähenemise, üldise kehvema tervise, suurema töölt puudumise ja suuremate tervishoiukuludega.

Hoolimata sellest, et need tervisealased faktid on laialt tuntud, tuleb tubakatarbimise kohta veel üks detail kaaluda: see on nii väga sõltuvust tekitav. Maailma Terviseorganisatsiooni statistika kohaselt on üle maailma suitsetajaid üle miljardi (sealhulgas umbes 16 protsenti kõigist ameeriklastest). Keskmiselt 75 protsenti kõigist suitsetajatest soovib mingil hetkel loobuda, ehkki valdav enamus lõpuks lõpuks taastub.

Püüdes mõista, mis muudab tubaka nii sõltuvust tekitavaks, on teadlased uurinud mõju, mida nikotiin ja muud tubakas leiduvad keemilised koostisosad võivad avaldada inimese ajule. Kindlasti on tõendeid, mis viitavad sellele, et tubaka krooniline tarvitamine võib põhjustada füüsilist sõltuvust ja võõrutusnähte, mis sarnanevad teiste psühhoaktiivsete ainete kasutamisega.

Kuid kas see on piisav, et selgitada, miks inimesed on nii altid retsidiividele? Ajakirjas avaldatud uus metaanalüüs Eksperimentaalne ja kliiniline psühholoogia väidab, et ei ole. Kirjutanud Lea M. Martin ja Michael A. Sayette Pittsburghi ülikoolist uurivad nende uurimuses rolli, mida sotsiaalsed tegurid võivad suitsetamisel mängida ja mida see võib tähendada inimestele, kes üritavad suitsetamisest loobuda.

Nagu Martin ja Sayette oma ülevaates rõhutavad, ei piisa ainult nikotiinisõltuvusest, et selgitada, miks suitsetajatel on probleeme suitsetamisest loobumisega. Ehkki nikotiini asendusravi on laialdaselt kättesaadav, on inimeste suitsetamisest loobumise aitamine olnud parimal juhul tagasihoidlik. Samuti on juhusuitsetajatel sageli sama palju probleeme suitsetamisest loobumisega kui kroonilistel suitsetajatel, ehkki nad ei võta võõrutusnähtude tekitamiseks vajalikku nikotiini taset.

Viimastel aastatel on teadlased lähemalt uurinud tubaka tarvitamise emotsionaalseid ja sotsiaalseid aspekte ning seda, kuidas need võivad paljude inimeste vajadust suitsetamise järele tugevdada. Näiteks näitavad uuringud, et suitsetamine on palju tavalisem inimestel, kes seisavad silmitsi sotsiaalsete raskustega või on ühiskonna poolt muul viisil ebasoodsas olukorras. See hõlmab erinevaid vaimuhaigusi põdevaid inimesi, kes suitsetavad kaks korda sagedamini kui vaimuhaiguseta inimesed.

Suitsetamine on äärmiselt levinud ka vanglates, kus sigaretid ja tubakas on muutunud mitteametlikuks valuutaks, mida vahetatakse kinnipeetavate vahel. Suitsetamine on palju sagedasem ka vähemusrühmades (sealhulgas rassilised ja seksuaalvähemused), samuti madalama haridustaseme ja sotsiaalmajandusliku staatusega inimeste seas. Paljud neist samadest ebasoodsas olukorras olevatest rühmadest näitavad ka oluliselt suuremaid tervishoiuvajadusi, samuti on neil väiksem tõenäosus lõpetada kui üldisel elanikkonnal.

Teine tegur, mida teadlased on siiani suures osas unarusse jätnud, on roll, mida suitsetamine mängib sotsialiseerumise ajal. Ühe 2009. aasta uuringu kohaselt suitsetavad sotsiaalses olukorras olevad inimesed vähemalt kolmandiku kõigist suitsetatud sigarettidest ning paljud suitsetajad suitsetavad teisi inimesi tõenäolisemalt ise. Isegi kui võrrelda sagedasi suitsetajaid nendega, kes suitsetavad vaid aeg-ajalt, püsib see muster endiselt.

Ühendkuningriigi hiljutiste uuringute kohaselt peavad suitsetajad sotsialiseerumist sageli üheks peamiseks suitsetamise põhjuseks, mis kehtib eriti alla 35-aastaste suitsetajate kohta. Isegi "sotsiaalsed suitsetajad", kes muidu ei pruugi ise suitsetada, tehke seda pidudel, et sulanduda rahvahulga hulka.

Ehkki sellel seosel suitsetamise ja suhtlemise vahel on huvitav paralleel teiste sõltuvust tekitavate ainetega, nagu alkohol ja marihuaana, pole siiski selge, miks selline seos eksisteerib. See viib meid võimaliku rolli juurde, mida nikotiinisõltuvus ja võõrutus võivad mängida sotsiaalses toimimises. Oma metaanalüüsis uurisid Martin ja Sayette 13 eksperimentaalset uuringut, milles testiti nikotiini kasutamist erinevates populatsioonides, sealhulgas mittesuitsetajatel, et teha kindlaks, kuidas nikotiini kokkupuude mõjutas sotsiaalset käitumist. Uuringutes kasutati osalejatele nikotiini manustamiseks mitmesuguseid erinevaid meetodeid, sealhulgas tubaka, nikotiinikummi, ninasprei ja nikotiiniplaastrite kasutamist. Sotsiaalset funktsioneerimist mõõdeti võimega noppida mitteverbaalseid sotsiaalseid vihjeid, näiteks näoilmeid, kasutades isikupäraseid ja arvutipõhiseid suhtlusi.

Oma tulemuste põhjal leidsid Martin ja Sayette kindlaid tõendeid selle kohta, et nikotiini kasutamine aitab suurendada sotsiaalset toimimist. Uuringus osalejad ei kirjeldanud end peale nikotiini sissevõtmise mitte ainult sõbralikumana, ekstravertsemana ja vähem sotsiaalselt ärevana, vaid nikotiini kasutamine aitas parandada sotsiaalsete ja näomärgendite teadlikkust võrreldes osalejatega, kes olid nikotiini kasutamisest hoidunud 24 tundi või kauem. Mõni uuring näitas ka seda, et nikotiini ärajätmise all kannatavatel inimestel esines sotsiaalse toimimisega võrreldes suuremaid probleeme kui mittekasutajatel.

Need tulemused viitavad sellele, et inimesed, kellel muidu võib olla emotsionaalsete probleemide või muude tegurite tõttu märkimisväärseid sotsialiseerumisraskusi, võivad suurema tõenäosusega tugineda tubakale kui sotsiaalse ärevuse ületamise viisile. See aitab ka selgitada, miks suitsetamisest loobumine võib olla nii keeruline paljudele inimestele, kes peavad seda teistega suheldes vajalikuks.

Kuna suitsetajad suhtlevad suurema tõenäosusega teiste suitsetajatega, tähendab suitsetamisest loobumise katse ka sotsiaalse olukorra vähendamist, kus tubakat laialdaselt kasutatakse, ja sellest tulenevalt palju isoleeritumaks, luues samal ajal uusi sõprussuhteid ja suhtlusvõrgustikke, kus tubakat ei kasutata. Kõik see võib muuta sellised probleemid nagu nikotiini ärajätmine palju raskemini ületatavaks, kuna paljud inimesed ei pruugi olla valmis vähemalt lühemas perspektiivis hakkama saama sellega, mida see võib nende sotsiaalseks toimimiseks tähendada.

Ehkki vaja on rohkem uuringuid, rõhutavad need uuringud rolli, mida nikotiini kasutamine ja nikotiini ärajätmine võivad mängida suitsetajate ühiskondlikus elus. Ehkki enamik suitsetajaid üritab mingil hetkel loobuda, aitab see seos nikotiini kasutamise ja sotsiaalse funktsioneerimise vahel selgitada, miks ägenemised on endiselt nii tavalised. Ehkki seda seost on siiani suures osas tähelepanuta jäetud, võib sotsiaalse konteksti nikotiini kasutamist tugevdava teadvustamine anda parema ülevaate selle kohta, miks suitsetamine võib nii sõltuvust tekitada. Aja jooksul võib see sillutada teed tõhusamatele meetoditele, mis aitavad suitsetajatel lõplikult loobuda.