Elu eesmärgi olemasolu suurendab mugavust mitmekesisusega

Ühe põlvkonna pärast ei moodusta valged mitte-hispaanlased enam USA elanikkonna enamust. Ehkki valged moodustavad ka edaspidi ühe suurema etnilise rühma, on etnilised vähemused (kokku) plaanitud 2042. aastaks kollektiivselt saavutada enamuse staatus. Kuna Ameerika Ühendriikide elanikkonna koosseis on muutusteks valmis, tuleb kindlaks teha teatud psühholoogilised tegurid mitmekesisusega mugavuse suurendamine osutub tõenäoliselt väärtuslikuks, aidates valgetel kohaneda etniliselt heterogeensema ühiskonnaga.

Elu eesmärgi tunnet on tavapäraselt seostatud paljude eelistega. Eesmärgitundega inimesed on õnnelikumad ¹ , on nende immuunsüsteem tugevam ² , taastuvad nad operatsioonist kiiremini ³ ja nad elavad isegi kauem ⁴ . Nüüd uus uuring ⁵ koosneb kolmest erinevast eksperimendist, mille viisid läbi Anthony Burrow ja Rachel Sumner Cornelli ülikoolist, Patrick Hill Carletoni ülikoolist, ja mina olen näidanud, et sihikindlatel inimestel on etnilise mitmekesisusega ka mugavam.

Esimeses katses paluti 205 valgetel osalejatel vastata küsimustele nende demograafiliste näitajate, isiksuse, praeguse meeleolu kohta ning ka väljakujunenud skaaladele, mille eesmärk oli mõõta nii nende eesmärgitunnet kui ka mugavust etnilise mitmekesisusega. Tulemused näitasid, et suurema eesmärgi omamine elus oli seotud etnilise mitmekesisusega mugavama tundega, mis ületab mis tahes muu muutuja mõju.

Teises katses näidati kõigile 184 valgetele osalejatele sektordiagrammi sildiga “2015”, mis kujutas täpselt USA praegust elanikkonda 62% valget ja 38% vähemust. Järgmisena näidati pooltele osalejatest täiendav graafik sildiga „2050“, mis kujutas elanikkonnast 57% valget ja 43% etnilist vähemust (kajastades seega jätkuvat valget enamust). Teine pool osalejatest vaatas teistsugust sektordiagrammi „2050“, mis kujutas elanikkonnast 53% etnilist vähemust ja 47% valget (kajastades seega nihet enamuse etnilise elanikkonna suunas). Ootuspäraselt teatasid need, kes vaatasid etnilise enamuse elanikkonna protsente, suuremast ohutundest kui need, kes vaatasid jätkuvalt valge enamuse graafikuid. Ent inimeste seas, kes vaatasid etnilist enamust esindavaid sektordiagramme, oli eesmärgitaju seotud märkimisväärselt vähenenud ohutajuga.

Viimases katses paluti 130 valgel osalejal täita kas lühike ülesanne oma eesmärgi tajumise kohta või kirjutada „tüüpilisest päevast“. Seejärel näidati osalejatele värvikoodiga kaarte kahe erineva etnilise koostisega linnadest (vt allpool).

Need, kes kirjutasid oma eesmärgitundest, olid oluliselt suurema tõenäosusega kaalunud elamist etniliselt mitmekesisemas linnas, võrreldes nendega, kes olid kirjutanud oma tüüpilisest päevast.

Üldiselt kinnitavad meie kolme katse tulemused varasemaid uuringuid eesmärgi mõju kohta erinevates kontekstides. Näiteks 2013. aastal läbi viidud uuring ⁶ lasi osalejatel rongiga sõita läbi mitmekesise Chicago piirkonna. Isikud, kes sõitsid rongiga koos suurema osakaaluga erinevatest rahvustest inimesi, teatasid kõrgemast stressist ⁷ . Kuid rongis olevad etnilised stressorid mõjutasid oluliselt vähem inimesi, kellele tehti ülesandeks kirjutada oma elueesmärgist vaid 10 minutit enne rongile minekut.

Tõsi, teadlased pole enamasti kindlad eesmärgi kasuliku rolli täpse mehhanismi üle etnilise mitmekesisuse kontekstis. Üks hüpotees osutab arusaamale, et sihikindlad isikud on orienteeritud ühendusele laiema ümbritseva maailmaga. Sellised globaalsed suundumused võivad anda inimestele võimaluse kontseptualiseerida, mida on vaja kaasavama ja mitmekesisema tuleviku kontekstis edukaks saamiseks. Siiski on vaja täiendavaid uuringuid, et valgustada eesmärgi kasulikku rolli etnilise mitmekesisuse valdkonnas.

Viited:

1. Bronk, K. C., Hill, P. L., Lapsley, D. K., Talib, N. ja Finch, H. (2009). Eesmärk, lootus ja rahulolu eluga kolmes vanuserühmas. Journal of Positive Psychology, 4 , 500–510.

2. Fredrickson, B. L., Grewen, K. M., Coffey, K. A., Algoe, S. B., Firestine, A. M., Arevalo, J. M., ... & Cole, S. W. (2013). Funktsionaalne genoomiline vaatenurk inimese heaolule. Rahvusliku Teaduste Akadeemia toimetised , 110 (33), 13684-13689.

3. Kim, E. S., Sun, J. K., Park, N., Kubzansky, L. D. ja Peterson, C. (2013). Elu eesmärk ja südamelihase infarkti riski vähenemine vanemate USA-s südame isheemiatõvega täiskasvanute seas: kaheaastane järelkontroll. Käitumismeditsiini ajakiri , 36 (2), 124-133.

4. Hill, P. L., Turiano, N.A. (2014). Elu eesmärk kui surelikkuse ennustaja kogu täiskasvanueas. Psühholoogiline teadus , 25.

5. Burrow, A. L., Stanley, M., Sumner, R., & Hill, P. L. (2014). Elu eesmärk kui etnilise mitmekesisusega mugavuse suurendamise ressurss. Isiksuse ja sotsiaalpsühholoogia bülletään , 40 (11), 1507-1516.

6. Burrow, A. L. ja Hill, P. L. (2013). Mitmekesisus rööbastelt maha? Eesmärk puhverdab suhet rongide etnilise koosseisu ja reisijate negatiivse meeleolu vahel. Isiksuse ja sotsiaalpsühholoogia bülletään , 39 (12), 1610-1619.

7. Mitmekesisuse stressorite ülevaateks vt Robert Putnami artiklit pealkirjaga “E Pluribus Unum: mitmekesisus ja kogukond kahekümne esimesel sajandil”, 2006. aasta Johan Skytte auhinna loeng.