Igav? Treenige oma aju seikluseks

See on vana uudis, et kui teete hambaniidi ajal vannis ja sudokus ristsõnu, õpite mõnikümmend uut keelt ja teete matemaatikaülesandeid samal ajal, kui oma õuelt umbrohtu kitkute, ei muutu teie aju Šveitsi juustuks. Tõsi? Pole tõsi? Kes teab?

Siin on mõned uued uudised: kui elate kodulinnas nii, nagu elate reisides, on teie aju õnnelik ja süda ja vaim järgnevad.

Teel on see kõik värske. Erinevad toidud, inimesed, aktsendid, keeled, kunst, turud, monumendid, stiilid, maastikud.

Kodus on nii lihtne rutiinimugavusse kokku kukkuda. Näete samu inimesi, sööte samades kohtades, ostate samades kauplustes, jalutate koeraga samas pargis, sõidate autoga sõites sama marsruuti pidi, ostate turult samu asju.

Mis siis, kui lähenete oma kodulinnale nii, nagu oleksite külastaja, kes otsib lõbu ja seiklusi? Kujutage ette, et teil pole juhendit ja soovite lihtsalt uurida. Mida sa teed?

Kõigepealt võite hakata rääkima kohalikega. Küsite head söögikohta. Nad küsivad, kust sa pärit oled. Sa ütle neile. Nad naeravad, kui ütlete, et elate seal, kuid üritate mõnda harjumust muuta. Nad ütlevad, et see on suurepärane idee ja võib-olla peaksid nad oma rutiini muutma.

Teil on arutelu toiduainete ja söögikohtade üle ning lähete einestama kohta, mida te pole kunagi varem proovinud.

Võib-olla peatuvad nad vaatamas, kuidas see teile meeldib, lehvitavad teile või isegi istuvad mõneks ajaks teiega. See on väike seiklus.

Siis ütlete endale: „Olen ​​siin elanud juba mitu aastat. Ma pole kunagi botaanikaaias käinud. On aeg minna. ” Olete üllatunud, kui ulatuslik see on, ja imestate, miks te pole sinna läinud. Kohtute aednikuga ja hakkate roosidest rääkima. Tuleb välja, et jagate kirge istutamise ja aianduse vastu. Annate talle mõned näpunäited. Ta vastab. Vahetate telefoninumbreid. Sa lahkudes naeratad.

Lähete lõunasöögiks ema pop-restorani ja tellite hummous, tabuuli, dolmasid. Naine pearätiga istub sinu kõrvale lauda. Algatate vestluse ja küsite temalt, kas ta oskab teile öelda, mis on üks menüü üksustest. Ta ütleb teile, et on pärit Afganistanist. Hakkad sealsest sõjast rääkima. Ta ütleb teile oma vaatenurga. Sa ütled talle oma. Varsti vestlete eemal nagu vanad semud. Ja saate pärast aru, kui teie aju uut teavet ahmib, et olete esimest korda vestelnud pearätiga naisega. Seiklus?

Kõnnite kesklinnas ja näete, kuidas külastajad sõidavad pedikabiinidega. Sa pole seda kunagi varem teinud. Miks mitte seda nüüd teha? Selgub, et pedikabiini juht on kolmekümnendate aastate lõpul mustanahaline tudeng, kes töötas restoranis, põles läbi ja läheb kraadi saamiseks kooli tagasi. Te hakkate rääkima rassist ja ta ütleb teile, et tema esivanemad olid orjad. Sa küsid temalt, kas peres on mingeid lugusid jagatud. Ta ütleb jah, ja teie silmad avanevad, kui ta räägib teile lintšidest, mida tema vanavanemad nägid. Siis räägib ta teile toidu söömisest Barbadosel, kellega ta koos kasvas Ameerikas.

Teie süda avaneb pedikabiini juhile. Ütlete talle, et loodate veel kohtuda.

Teile tuleb pähe, et te pole kunagi neli aastat tagasi avatud rada matkanud. Helistate sõbrale, keda te pole aastaid näinud, ja ta ütleb, et talle meeldiks teiega koos rada käia. Hiljuti on olnud torm ja osa rajast on kinni kukkunud puu poolt. Proovite seda liigutada, kuid see on liiga raske. Tuleb veel kaks matkajat ja neljakesi liigutad puud ning te kõik naerate ja räägite ning tunnete end nii ... Paul Bunyan.

Kodus saate aru, et olete oma seintel sama kunsti vaadanud juba 15 aastat. Kohalikus lehes on loetletud kunstikollektiivi korraldatav sündmus; kodustuudio külastused; resident-kunstniku programm, kus saate kohtuda kunstnikega, kes töötavad kõigis meediumides ja ostavad teoseid otse neilt. Võite isegi mõne kalliskivi leida vahetuskoosolekul või hoovis. Ja võib-olla vallandatakse teid pleneri maalimise, kollaažide, sulatatud klaasi, kiviskulptuuri või helmestiku klassi õppima. Kujutage ette, et riputate oma kunsti seinale!

Varsti saate tutvuda kohalike etniliste festivalidega ja üritustega, mida korraldavad Kreeka, Mehhiko, Baski, Rootsi, Prantsuse, Haiti või India rühmad.

Liitute rühmatantsutunniga, saate maitsta uut toitu, kuulata maailmamuusikat, tunde kundalini joogas ja vaikivat oksjonit.

Võib-olla registreerute kokakursusele.

Võib-olla registreerute kohalikus pargis tai chi tunnile ja avastate, et kõik teised õpilased on aasialased ja nad räägivad teile uuest dim sum restoranist.

Nüüdseks on teie mõte ilmselt keerelnud ideedega, mida saate oma kodulinnas teha. Loodan, et ideed keerlevad teie peast ja reaalsuseks. Harjumuste muutmine on kasulik ajule, kehale, hingele.

Nautige seiklust.

X x x x

Fotod Paul Ross.

Judith Fein on auhinnatud reisiajakirjanik, esineja ja raamatu LIFE IS A TRIP ja MINKOWITZI LUSS autor. Mõnikord võtab ta inimesi reisidele kaasa. Lisateavet leiate veebisaidilt www.GlobalAdventure.us